sõna kumm pärineb India sõnast cau-uchu, mis tähendab "pisarate pisaraid". Looduslik kautšuk saadakse lateksi tahkumisel ja kuivatamisel, mis vabaneb kummi lõikamisel trefoilpuu poolt. 1770. aastal avastas Briti keemik J. Priestley, et kummi saab kasutada pliiatsiga kirjutatud kirjade kustutamiseks. Tollal nimetati selleks kasutatud materjali kummiks ja seda mõistet on kasutatud sellest ajast peale. Kummi molekulaarahel võib olla ristseotud ja kumm pärast ristsidumist deformeerub välisjõu mõjul ning sellel on kiire taastumisvõime ning head füüsikalised ja mehaanilised omadused ning keemiline stabiilsus. Kumm on kummitööstuse põhitooraine ning seda kasutatakse laialdaselt rehvide, voolikute, lintide, kaablite ja muude kummitoodete valmistamisel.
Trefoil puu pakub kõige kaubanduslikumat kummi. Kahjustuse korral (näiteks varre koore lõikamisel) eritab see suures koguses kummiemulsiooni sisaldavat mahla.
Lisaks võivad kummi anda ka viigipuud ja mõned Euphorbiaceae perekonna taimed. Teises maailmasõjas katkestati Saksamaal kummi tarnimine ja ta üritas nendest tehastest kummi hankida, kuid hiljem muudeti see sünteetilise kummi tootmiseks.